Tselluloosi pakkematerjalid ja nende tootmismeetodid

Varem kasutati pakkematerjalina peamiselt sünteetiliste vaikude, näiteks polüstüreeni ja polüetüleenvahtusid nende tugevuse, löögipehmenduse, töödeldavuse ja muude omaduste tõttu. Keskkonnareostuse seisukohast on aga neid vahte pärast kõrvaldamist raske põletada. Seetõttu ladestatakse need tavaliselt jäätmetena looduskeskkonda ja jäävad kauaks seisma, kuna ei ole biolagunevad, mis mitte ainult ei hävita keskkonna ilu, vaid omab ka keskkonna saastamise probleemi.
Seevastu vanapaber nagu ajalehed, ajakirjad, lainepapp jms immutatakse veega ja pehmendatakse ning võõrkehad selekteeritakse ja eemaldatakse ning nii saadud paberimassi kasutatakse põhitoormena paberimassi lehtede ja nende vormitud osad või tselluloosist vormitud tooted ning kui see on veega immutatud ja pehmendatud, saab seda uuesti kasutada paberimassi valmistamise toorainena ja kuna sellel on loomulik lagunemine, ei põhjusta see probleeme, mis on põhjustatud jääkomadustest, nagu sünteetilised vaigud. Sel põhjusel on viimasel ajal tselluloosist vormitud tooteid või tselluloosist vormitud tooteid laialdaselt kasutatud ka pakkematerjalina.